VÕTA VÄLJAKUTSE VASTU

 

Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid peatumisteekond pikeneb ohu korral oluliselt. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest, kuid sobiva kiiruse valik on iga juhi enda otsustada.

Me esitame sulle väljakutse! Pane end proovile ja jälgi teadlikult oma kiirusevalikut igal sõidul, olenemata marsruudist, olukorrast, kellaajast või nädalapäevast. Kui saad sellega hakkama, siis vasta ka kolmele küsimusele – siit lehelt leiad neile vastuse.

Peaauhinnaks kingib Eesti Autospordi Liit viiele kampaanias osalejale sõidukogemuse Urmo Aavaga auto24ringil 29. mail algusega kell 10.00.

Lisaks kuulub igale kampaaniaga liitunule üks tund tasuta sõitu enda autoga auto24ringil. Sõitma saab tulla endale sobival ajal aastalõpuni, v.a rajal toimuvate ürituste korral. Auto24ring kontrollib tasuta sõidu õigust kiirusjälgijatega liitunute nimekirja järgi.

Auhinnaloosis osalevad kuni 9.05.2018 kiirusjälgijatega liitunud. Auhinnaloos toimub 11.05.2018. Peavõidu saajatel ei tohi olla viimase 12 kuu jooksul ühtegi liiklusrikkumist. Maanteeametil on selle kontrollimiseks õigus küsida isikukoodi ning teha Politsei- ja Piirivalveameti vahendusel päring Karistusregistrisse. Võitjatega võetakse personaalselt ühendust.

 

 

Kiirusjälgijatega liitumiseks vasta küsimustele ja täida allolevad lahtrid.

1. Kui pikk on sõiduki peatumisteekond 50 km/h sõites ja kui pikk 10 km/h kiirus ületades ehk 60 km/h kuivades tingimustes?

2. Mitu minutit võidad 10 km läbimisel, kui sõidad lubatud 70 km/h asemel 80 km/h ja 90 km/h?

3. Ühel ajal hakkasid sõitma kaks autot - üks kiirusega 50 km/h, teine 60 km/h. Teele jooksis ootamatult koer. Kui suur on 60 km/h sõitva auto kiirus sel hetkel, kui 50 km/h sõitnud auto on juba peatunud?

MEID ON JUBA

KAS KIIRUSE KASV TOOB AJAVÕIDU?

Ajavõit 10 km läbimisel minutites.

MIS JUHTUB KIIRUSE KASVADES

_______________
väheneb võimalus reageerida õigeaegselt
_______________
aheneb juhi vaateväli
_______________
pikeneb pidurdusteekond
_______________
õnnetuse korral on tagajärjed raskemad

KIIRUSE MÕJU PEATUMISTEEKONNALE

Sõiduki peatamine kuival asfaltkattel, kui juhi reageerimiskiirus on 1 sek.

AHENENUD VAATEVÄLI

Kiiruse suurenedes juhi vaateväli aheneb ning oluline info võib märkamata jääda. Autojuht peab küll keskenduma eelkõige juhtimisele, kuid samal ajal peab ta tajuma ka ees, taga või kõrvalrajal olevaid liiklejaid, haarama silmadega teeservas paiknevaid jalakäijaid, liiklusmärke jne.

Juhi vaateväli erinevate kiiruste puhul on:

30 km/h → 140°-150°
Sel juhul näeb juht hästi sõiduteed, teadvustab hetkeolukorda ja seda, mis toimub väljaspool tema liikumistrajektoori.

60 km/h →  60°
Juhil on juba oluliselt raskem märgata kõrvalt lähenevat autot, foori muutunud tuld või teele tormavaid lapsi.

120 km/h → 10°-15°
Roolikeeraja tajub vaid seda, mis jääb nägemisvälja 10°-15° piiridesse.

OHU KORRAL EI SAA KIIRUST ÜLETAV MASIN NII KIIRESTI PIDAMA

Kuival teekattel on sõiduki keskmine aeglustus pidurdamisel 7 m/s.

Kui samast kohast märkavad ohtu 50 km/h, 60 km/h ja 70 km/h liikuvad sõidukijuhid, siis seal, kus aeglasemalt liikunud sõiduk on juba seisma jäänud, on 60-ga sõitva masina kiirus veel 43 km/h ja 70-ga sõitval sõitval autol 59 km/h.

TRAAGILISED TAGAJÄRJED

Suurel kiirusel on keerulisem ohtu märgata ning vähem võimalusi adekvaatselt reageerida. Eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv km/h muudab tagajärjed oluliselt raskemaks. 

Jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel: